Juhtimine

Ott Maaten lõpetas 1989. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Aastatel 1986–1989 töötas Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Jätkas õpinguid 1989–1990 Moskvas Gnessinite Instituudis ning 1990–1992 täiendas end Pariisi konservatooriumis. Elas ja töötas professionaalse muusikuna Prantsusmaal aastatel 1990–1993.

Aastal 1994 asutas ta eduka Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi suunal puidukaubandusega tegeleva ettevõtte, mille tegevjuhina tegutses 2003. aastani. Alates 2003. aastast töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias finants- ja haldusdirektorina. Ta on juhtinud EMTA Lavakunstikooli renoveerimist ning samuti EMTA uue kontserdi- ja teatrimaja rajamist, mis valmis 2019.

Ott Maaten on sündinud 5. juulil 1967 Viljandis. Ta on tegelenud aktiivselt lennuspordiga: on Eesti meister 2014 motovarjuspordis ning saavutanud 14. koha 2012. aasta MM-võistlustel motovarjuspordis. Vabal ajal on aktiivne harrastusornitoloog. Valdab vabalt prantsuse, vene, inglise, soome ja saksa keelt. Abielus, 2 last.

Arvo Volmer on tunnustatud ooperi- ja orkestridirigent, keda seob pikaajaline koostöö mitmete maailma sümfooniaorkestrite ja ooperiteatritega ning kelle loometeed illustreerivad arvukad hinnatud plaadistused.

Volmeri dirigenditee sai alguse 1980. aastate keskel koostööga kahe tema jaoks väga oluliseks kujunenud Eesti muusikakollektiiviga: Rahvusooper Estonia (1985) ja ERSOga (1987). Tema rahvusvahelisele karjäärile pani aga aluse edukas esinemine rahvusvahelisel Nikolai Malko nimelisel noorte dirigentide konkursil Kopenhaagenis (1989). 1989. aastal sai Volmerist ERSO dirigent, aastail 1993–2001 oli ta ERSO peadirigent ja kunstiline juht. Selle koostöö läbivaks jooneks kujunes Eduard Tubina sümfoonilise muusika ettekandmine ja plaadistamine (Alba Records), mida pärjati Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2002). Aastail 1994–2005 oli ta Oulu Linnaorkestri (praegune Oulu Sinfonia) peadirigent. Oulu Linnaorkestriga plaadistas ta Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu (Alba Records), RO Estonia koori, orkestri ja tütarlastekooriga Ellerhein Cyrillus Kreegi Reekviemi.

Koostööd Estoniaga kroonivad Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg“ lavaletoomine – see tõi kogu lavastusmeeskonnale ja heliloojale riikliku kultuuripreemia (2007) – ja plaadistamine (ERP). Wagneri ooperite „Tristan ja Isolde“ ning „Parsifal“ ettekandmist tunnustati vastavalt Eesti Teatri aastaauhinna (2008) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2011).

Lisaks on Volmer pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2002). Aastail 2004–2013 oli Arvo Volmer Adelaide’i sümfooniaorkestri muusikajuht ja peadirigent, praegu samas orkestri peakülalisdirigent ja kunstiline nõustaja. Seda taaskord viljakat peadirigendiaega jääb meenutama Sibeliuse kõigi sümfooniate plaadistus (ABC Classics), samuti Gustav Mahleri kõigi sümfooniate ettekanded.

Arvo Volmer on olnud Põhja-Itaalias Bolzano ja Trento Haydni Orkestri (Orchestra Haydn di Bolzano e Trento) peadirigent. Lisaks kõigile olulisematele Soome ja Skandinaavia orkestritele on Arvo Volmer juhatanud BBC Filharmoonikuid, Birminghami SOd, Berliini Ringhäälingu SOd, Hamburgi NDR-SOd, muuhulgas orkestri turneel Lõuna-Ameerikas, Stuttgarti Filharmoonikuid, Orchestre Philharmonique de Radio France’i, Orchestre National de France’i, Orquestra Sinfônica do Estado de São Paulot jt.

Ta on töötanud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia SOga ning tegutsenud samas õppejõuna. Ooperidirigendina seob teda regulaarne koostöö Moskva Suure Teatri ja Sydney Ooperiga.

Arvo Volmer on õppinud dirigeerimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) professorite Olev Oja ja Roman Matsovi juhendamisel (1980–1985) ning Peterburi konservatooriumis professor Ravil Martõnovi juhendamisel (1985–1990). Lisaks on ta täiendanud end USAs Helmuth Rillingi meistrikursustel.

Linnar Looris lõpetas Tallinna Balletikooli 2001. aastal. Ta on täiendanud end Euroopa Tantsufestivalil (Prantsusmaa) aastatel 2000 ja 2001 Vladimir Vassiljevi ja Monique Loudieresi käe all. Festivali raames tantsis ta solistirolle Prantsusmaa, Itaalia ja Šveitsi turneedel ning liitus siis Eesti Rahvusballeti trupiga. 2002. aastal tunnustati teda Philip Morrise Noore Tantsija auhinnaga ja 2003. aastal sai temast Eesti Rahvusballeti solist. Aastatel 2004 ja 2006 sai ta Eesti Kultuurkapitali auhinna. Eesti Rahvusballeti koosseisus tantsis ta enamus solistirolle teatri repertuaaris olevates lavastustes ning osales turneedel Soomes, Rootsis, Ukrainas, Venemaal ja USAs.

Olulisemate rollide hulka kuuluvad Karenin (Štšedrini/Smoriginase „Anna Karenina“), Mercutio (Prokofjevi/Härmi „Romeo ja Julia“), Prints (Tšaikovski/Murdmaa „Pähklipureja“, Prints Siegfried ja pas de trois (Tšaikovski/Härmi „Luikede järv“), Prints ja Sinilind (Tšaikovski/Suve „Uinuv kaunitar“), krahv Albrecht (Adami/Härmi „Giselle“), Nathanaeli sõber (Delibes’i/Bigonzetti „Coppélia“), Enea, Paride (Cannito/Schiavoni’ „Cassandra“); solistirollid järgmistes ballettides: Balanchine’i „Allegro Brillante“, McKneely „New York–New York“, Suve „Teema variatsioonidega“, Elo „Red With Me“, Härmi „La valse“, Kyliáni „Rändaja laulud“ jpt.

2006. aastal sai temast Birminghami Kuningliku Balleti solist, kus tema repertuaaris olid Romeo ja Paris MacMillani „Romeos ja Julias“, Prints Wrighti „Pähklipurejas“, Apollo Balanchine’i „Apollos“ ja solistirollid Balanchine’i balletis „See on elu“ ning Tharpi „Üheksas Sinatra laulus“.

Juba järgmisel aastal liitus ta Houstoni Balletiga ning seal tantsis ta mitmeid olulisi solistirolle: nimiosa Cranko „Oneginis“, Prints „Pähklipurejas“ ja „Uinuvas kaunitaris“ (kor. Ben Stevenson), Petruchio (Cranko „Tõrksa taltsutus“), Danilo (Hyndi „Lõbus lesk“), Prospero (Bintley „Torm“), Kapten Konkskäsi (McIntyre’i „Peeter Paan“), Demetrius (Neumeieri „Suveöö unenägu“), Solor „Bajadeeris“, Pinkerton ja Sharpless „Madame Butterflys“, Prints Siegfried „Luikede järves“ (kor. Stanton Welch). Linnar Looris on tantsinud olulisi duette ja pas de deux’sid järgmistes ballettides: Wheeldoni „Karussell“, Tudori „Lehed kolletuvad“, MacMillani „Laul maast“, Balanchine’i „Serenaad“ ja „Smaragdid“, Forsythe’i „Artifact Suite“, Kudelka „Väike tantsija“, Kyliáni „Ränduri laulud“, Tharpi „Brahmsi-Haydni variatsioonid“, Robbinsi „Öös“ ja „Kontsert“, van Maneni „Grosse Fuge“, Ashtoni „Les Patineurs“ jpt. Ta on olnud mitmete rollide esmaesitaja Tharpi ballettides „Tapeet“, „The Core“ ja „Marie“.

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht on ta alates 2019. aastast.