Tsaari mõrsja

Nikolai Rimski-Korsakovi ooper

Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile
Maailmaesiettekanne 3. novembril 1899 Moskvas S. I. Mamontovi Eraooperis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. jaanuaril 2019

Vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

Ühe tuntuma orkestriteose „Šeherezade“ looja Rimski-Korsakov kirjutas viisteist ooperit. „Tsaari mõrsja“ on neist tähelepanuväärsemaid. Selles on nii itaalia romantilise ooperi kui shakespeare’liku draama hõngu. Ooperi muusika, eriti selle vokaalne külg, tõstab teose kõrgemale tavapärasest olustikudraamast ja annab talle tõelise traagilisuse, mis garanteerib teosele suure populaarsuse. Kõik Rimski-Korsakovi ooperid kuuluvad vene ooperiteatrite repertuaarivaramusse, kuid „Tsaari mõrsja“ on üks väheseid, mis on võitnud endale koha ka Lääne ooperiteatrite lavadel.

Juri Aleksandrov: „Venemaa despotismi ajalool on sügavale ulatuvad juured, samas ulatuvad nad sügavale ka igas teises riigis, millel on impeeriumiambitsioonid. Toimumisaeg – esimene sõjajärgne kevad 1946. aastal. Inimesed elasid üle hirmsa sõja õudused ning neile tundub, et nüüd on kogu valu selja taga ja nad saavad täiel rinnal hingata – kuid reaalsus on lämmatav ja väljapääsmatu. See reaalsus lõi „oma aja kangelase“, kes kõnnib üle surnukehade – kannatava ja kahetseva, armastava ja vihkava, tugeva ja abitu, mässaja ja muganduja… See on tüüpiline vene „arhetüüp“ ja Grigori Grjaznoi on iseenesest ka ohver, kes külvab surma… Kui palju neid oli Venemaa elus: Puškini ja Tšaikovski Hermann, Fjodor Dostojevski Rodion Raskolnikov… Lavastuse vaatajad on teretulnud nimekirja jätkama. Ja veel üks märkus – ajakaar 17. sajandist kuni hiljutise ajani, mille tunnistajad saalis istuvad inimesed loodetavasti on, andis mulle võimaluse lisada lavastuse kangasse kostüümide, lavakujunduse ja, mis kõige tähtsam, Rimski-Korsakovi tõeliselt venepärase muusika kaudu ajaloolisi ja poeetilisi elemente, mida ooperisse tulev vaataja nii väga ootab.“