Esimene etendus sellel laval oli W. Shakespeare’i „Hamlet“. Esimene ooper oli Humperdincki „Hänsel ja Gretel“ („Hans ja Greete“), mis etendus samuti maja avamise programmi raames. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti aga alles 1922. aastal, kui esietendus Delibes’i „Coppélia”, lavastas Viktorina Krieger (Kriger) Moskva Suurest Teatrist, kes tantsis ühtlasi ka peaosa.
Täna on teatrisaalis 840 istekohta. Teatrisaalis on kohad parteris, kahel rõdul ning loožides.
Estonia lava suurus on 350 m2 ja saali suurus 260 m2. Lavatorni kõrgus on 21 m. Pöördlava diameeter on 13 m. Laval on töös 42 stanget, millele riputatakse dekoratsioone.
Laemaal
Enne II maailmasõda oli teatrisaali lagi ilma maalita (valge). 1947. aastal valmis unikaalne laemaal, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits. Kunstnikud olid maali tegemise ajal alles tudengid, aga neist kõigist said hiljem väga kuulsad eesti kunstnikud. Loojad lisasid maalile ka endid (saalist vaadates on maalil valgel parempoolsel rõdul E. Okas, keskmisel alumisel rõdul R. Sagrits, nendest risti üle õllekapaga mees on E. Kits.
Taastatud Estonia teatrisaal