Estonia teatri nurgakivi tseremoonia oli kavandatud VII üldlaulupeo ajaks 1910. aastal. Nagu tähtsamate ehitiste sisseõnnistamisel kombeks pidi pidulik sündmus toimuma kõnede ja koorilauluga. Venestamisvaimus keelas aga kuberner Korostovets eestikeelsed kõned. Kuna selle nõudmise kohaselt oleks pidanud Eesti teatri nurgakivi panemine sündima vene keeles, pandi kivi hoopis karjuvas vaikuses hooviseina, kus see 1944. aasta märtsipommitamise ajal rusude alla mattus ning pikaks ajaks kadunuks jäi. Alles seoses sisehoovi (algse suveaia) ümberehitustöödega talveaiaks 1991. aastal märgati kivi prügiauto koorma hulgas. Täna on nurgakivi külastajatele nähtav Estonia restoranis.
***
1913. aasta avaetendus ei läinud kaugeltki nii sujuvalt, kui oli kavatsetud. Kunstnik Nymani kavandite järgi maaliti alles dekoratsioone ja lõpetati hoone sisemisi töid. Erilisi raskusi valmistas valgustusaparatuuri seadeldis, mis „streikis“ esietendusel kaks tundi. Publik aga ootas kannatlikult ja viivitust kasutati meelsasti uue teatrihoone luksuse imetlemiseks. Et ka näidend osutus pikaks, siis venis etendus kella kaheni öösel ning siis saadi asuda pidulikule õhtusöögile, mis avaetenduse publiku jaoks oli valmistatud.
***
1922 toimusid Estonia kontserdisaalis kaks päeva väldanud tõstmise maailmameistrivõistlused
***
Estonia teatrimajas töötab umbes 450 inimest, kellest üle poole on loominguline kollektiiv.
***
Lavastuse kostüümide õmblemiseks on aega umbes 2 kuud, mille jooksul valmivad ligikaudu 100-150 kostüümi, kõik peakatted ja umbes 20-30 paari jalanõusid.
***
Olenevalt kingamudelist, tantsija jalgadest ja tema repertuaarist kulub ühel baleriinil kingi u 4 - 30 paari aastas, mõnel juhul rohkemgi.
***
Suurte pehmete tagaseinte valmistamisel võib kuluda 1000 – 1500 m2 kangast ja kümneid või isegi kuni 100 liitrit värve.
***
Teatris on olemas külalistemaja, mis on eeskätt külalissolistide ja –lavastajate majutamiseks.